Keskkonnalaagrit rahastas KIK

Reede, 21. juuni 2013

Ilusat suve!

Keskkonnalaager sai läbi. Suur tänu KIK- le, tänu kellele said teoks need suurepärased laagripäevad koos sõitudega Eestimaa erinevatesse paikadesse, ninapidi looduses, et paremini tundma õppida Eestimaa imelist loodust tema külluses: taimi, loomi, kultuuripärandit. Seda meenutama jäävad pildid laste mappides, omatehtud rätik, samblaraamat ja auhinnaraamat, mis räägib loomade elust. Muljeid jagub kuhjaga. Ega kõik korraga peagi meeles olema. Ajapikku ja millegagi seoses tulevad meelde õpitud taimed, loomad, linnud ja seosed kõigi ja kõige vahel. Meenuvad toredad laagrilaulud ja laiem silmaring, oskus märgata ja näha Mis mappide vahele jäi? on PhotoPeach
Või ja kakutegu on PhotoPeach

Kurgja

Taluloomad on PhotoPeach Keskkonnalaager 2013 lõppes Kurgja talumuuseumis. Läheneva jaanipäeva, eestlaste kõige traditsiooniderikkama tähtpäeva eel tegime tutvust eesti talurahva igapäevaste tegemiste-toimetustega. Talupere suvisel ajal jõude ei istunud, nii meiegi. Kõigepealt hoolitsesime oma kehakatete eest. Iga laps kujundas endale pakutrükis rätiku, mis algaval kuumal heinaajal kindlasti ära kulub. Ka söögipoolist ei käinud talurahvas poest toomas - kõik tehti ise. Meie valmistasime maitsvaid nisu- ja rukkijahust kukleid ning kloppisime peale määrimiseks suussulavat koorevõid. Kurgja vesiveskis saime teada, kuidas viljast saab leivajahu, nägime sirpi, millega leivavili kõigepealt maha lõigati (12 peotäiest sai kimp ja 12 kimbust hakk). Pärast vilja kuivamist peksti rehte - kõigepealt koodiga, hiljem juba rehepeksumasinaga. Seejärel läks vili tuulamisele ning edasi veskisse jahvatamisele. Kurgja vesiveskis käisid vilja jahvatamas ka ümberkaudsed talumehed, töö eest maksti viljaga. Lõunasöögilauaski käitusime taluperena - iga laudkond sai peremehe, perenaise, sulased ning talulapsed. Ühepajatoit ning omatehtud kukkel võiga maitsesid imehästi. Tööde-tegemiste vahepeal jõudsime teha tiiru ka talumaadel ning taluhoonetes ja lugesime üle loomad linnud. Saime sõita hobuvankril, kiikuda külakiigel ja mängida rahvalikke mänge. Tagasiteel üllatasid Juuli ja Miia meid omatehtud laagrilauluga Oma kätega tehtud .... on PhotoPeach

Neljapäev, 20. juuni 2013

Kalad on PhotoPeach Võrtsjärv on suur järv. Kui me jagame Peipsi järve Venemaaga, siis Võrtsjärv kuulub üleni Eestile. Temast voolab välja Emajõgi. Vett toovad sisse Väike - Emajõgi, Õhne jõgi, Tänassilma jõgi ja Tarvastu jõgi. Võrtsjärvel ei ole väga kõrgeid laineid. See on seotud sügavusega. Keskmine sügavus on 2,8 meetrit, suurim sügavus aga 6m. Ajast aega on rannarahvas järvest kala nõudnud. Praeguseks on umbkaudu 40 kalurit, kes kalapüügiga elatist teenivad. Peamine püügikala on ahven, latikas, angerjas, haug ja koha.Kokku on järves 35 liiki kala. Vürtsjärve ääres asub Eesti Maaülikooli Limnoloogiajaam. Siin asuvad suured akvaariumid mageveekaladega. Nägime meiegi ujumas haugi, kokresid, tuura, vingerjat, viidikaid jt Lisaks kalade tundmaõppimisele tegime ka samblaraamatu. Saime teada, mis vahe on samblal ja samblikul. Meelde jäid roossammal(habras/otsas roosi moodi moodustis), palusammal(tipus kui hele koma), metsakäharik(tipus kähar tutt),lehviksammal( meenutab sulge),laanik( kasvab korrustena). See tore samblaraamat jääb veel aastateks igale lapsele tema isiklikuks õpperaamatuks samblate maailmas.
Võrtsjärv on PhotoPeach