Keskkonnalaagrit rahastas KIK

teisipäev, 7. juuni 2011

Mini-zoos külas


Fantastiline! Üks vahva mees, nimega Peeter on loonud sellise eksootiliste loomade kodu. Aitäh! Saime teada, et 1. klassi Liisa on kõige julgem!!!!!!!!!! Ei pelga ta tarakane ega madu. Merko aga teab madudest väga väga palju. Väga vahva oli!!!

Kõhtu täitmas!

Pihlaka talu

Alustasime huntide – lammaste mänguga, aga aega jäi selle mängimiseks napiks, kuna saabus buss, mis meid Pihlaka tallu viis. Perenaine Katrin juba ootas meid. Ta tutvustas meile üksikasjalikult kõiki sõralisi, kabjalisi ja sulelisi, kes ta talus elavad. Saime teada üksipulgi sellest, kuidas kutsutakse loomapere vanemaid ja lapsi, kui kaua keegi oma poegi emaihus kannab ja miks taludes neid loomi peeti. Lapsed said paitada kõiki loomi, kui selleks vaid tahtmist oli ja seda tahtmist jagus pea kõigile. Erilist muljet avaldasid sokk Otto, sead Emily ja Aino ja neid, keda mäletada- meenutada oli seal tegelikult hulgem: erilised pükstega kanad, hiidküülikud, kassipojad, 7 aastane rekordsiga, kes vananeb koos perega, erilist häält tegev uhke kalkun, uhke hani, pisikesed tibud koos loksuva kanaga jne jne. Saime teada palju ka talutöödest-tegemistest. Kes tahtsid, said käsikivis jahu jahvatada, kel meeldis, sai kraasida…

Seejärel suundusime metsa. See oli imeline salumets koos kõige oma liigirikkusega. Linnalapsed said tundma haaba, kadakat, kuuske, mändi, kaske, vahert, saart, leppa, sarapuud, toomingat. Nägime mürgist ussilakka, heitsime pilgu lepapässile. Sama rada pidi oli veidi varem jalutanud põder- tema jäljed olid veel selgelt maas. Vahepeal said kõik, kel tahtmist köisrada pidi turnida ja lõpuks ka puude kõrgust oma jalgade vahelt ära mõõta. Kui perenaine suure potitäie piparmünditeega kohale jõudis, siis joodi see hetkega tilgatumaks. Aitäh lahkele pererahvale, kes meile nii palju teadmisi jagas.









Pihlaka talus