Keskkonnalaagrit rahastas KIK

esmaspäev, 25. juuni 2012

Selle aastane keskkonnalaager on lõpetanud. Keskkonnateadlikkust ei saagi kujundada ühe käigu ega ühe päevaga. See on kui maja ehitamine: ikka kivi kivi peale. Kivideks on siin teadmised, mis aitavad mõista looduses esinevaid suhteid ja inimese ning looduse omavahelisi suhteid. Ainult nii kujuneb sügav arusaamine iseenda osast siin maailmas ja sellest, missuguse jälje me iseendast siia jätame.

reede, 22. juuni 2012

Kurgja talumuuseumis

Kurgja talu - C. R. Jakobson on PhotoPeach Taluloomad ja talulaste mänguasjad on PhotoPeach Leivategu on PhotoPeach Eesti rahvas on ajast aega olnud maarahvas. Mida see endas kätkeb? Kuidas kulges elu ja elurütm talus? Missugune oli laste elu talus? Mis tööd oli vaja ära teha ja kuidas seda tehti? Kuidas jõuab tänapäeval meie toidulauale piim, juust, kohupiim, munad, või , liha? Kui pikk on leiva teekond? Mil moel valmib jahu ja kuidas sellest saab leib? Seda kõike me Kurgja talumuuseumis uurisime. Saime teada, et loodusega tuli arvestada, teda tähele panna ja austada. Põldu ei tohtinud narrida. See meie esivanemate sügav austus looduse vastu on midagi, mis kipub ununema ja ometi on see äärmiselt oluline, et mõista inimese ja looduse vahelisi suhteid. Käisime läbi kõik etapid seemne külvamisest kuni leiva valmimiseni. Uurisime elu- olu laudas ja karjamaal. Panime ennast proovile talulaste meisterdusi tehes. Lapsed mõistsid, et maatöö polnud lihtsalt lust ja lillepidu. Juba varasest lapsepõlvest olid lapsedki rakendatud tööle. Nemad aga sidusid oma tööd – tegemised mängudega.

Keskkonnalaagri mapp

Kahe nädala muljetest-mälestustest valmisid lastel mapid. Nii mõnigi laps oli oma uute teadmiste ülestähendamisel väga põhjalik. Piltidel väike valik joonistustest-kirjutistest.

neljapäev, 21. juuni 2012

Audru polder, Valgerand, Kavaru MKA, Kastna MKA

Ligi 2000ha suurune märg avar poldriala on kevadeti ja sügiseti läbirändel olevate lindude peatuspaigaks. Sellest on tänapäevaks saanud rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Tänagi õnnestus meil seal näha mitmeid erinevat liiki linde: kuldnokaparvi(noored linnud koos lendamas ja toitu hankimas), kiivitajad, kala -ja naerukajakaid, luiki, erinevad pardiliike, neist selgelt eristuvaid sõtkaid. Haigrud kiikasid oma pikkade kaeltega.Luikedel olid pojad mõnusalt halliseguse sulestikuga. Bussi saatsid suured kiiliparved. Valgerannas tegime katset kividega, et mõista kui suur on vee ja laine jõud. Lühikese ajaga oli vesi kandnud kivi ümbert ära liiva. Uurisime rannakarpe. Selgeks said liiva- uurikkarp, söödav südakarp, rändkarp ja balti lamekarp. Iga laps paigutas oma karbi õigesse ringi. Uudistasime hallhülge korjust. Mõtisklesime selle üle, miks hülged kalavõrkudesse kinni jäävad, kuidas teha vahet hall - ja viigerhülgel. Kavaru rannakarjamaal saime imetleda priskeid veisekarju. Mullikad ja vasikadki nägid mõnusad välja - vabadus ja hea ninaesine - mida sa hing veel ihkad! uudistasime ka kotkaõrt ja õnnelikel õnnestus näha merikotkast. Seejärel sõitsime imetlema kauneid tammesid ja kadastikku. Kastna tammesid on kolm, neid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad tammed olid meremeestele headeks maamärkideks. Tammed võeti looduskaitse alla 1938. aastal. Suurim neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka vanim puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 m ja kõrguseks vaid 19 m. Arvutuslikult on vanuseks saadud vähemalt 360 aastat. Äikese, tule ja seenhaiguste koostoimel oli tüvesse tekkinud 5,5 kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus. Tegime siin ka ühispildi, sest mine tea - kas järgmine aasta see tamm enam olemas ongi... Lõpuks käisime ka endisel laiul - nüüdses sadamas - Munalaiul.

kolmapäev, 20. juuni 2012

Tolkuse raba

Rabas saime vaadata maailma läbi sisaliku silmade: kui ma oleksin sisalik, siis mida ma näeksin, mida sööksin, kuhu peitu poeksin. Nüüd teame, et sipelgas tunneb lõhnu oma keele abil. Saime teada, et arusisaliku pojad kooruvad munast emakehas, kivisisaliku poega aitab munast kooruda päike. On veel üks sisalik, kel polegi jalgu - vaskuss. Nägime kõigi kolme elupaiku.Arusisalikke nägime laudteel ja selle alla peitu pugemas, kivisisalik armastab aga liivaluiteid. Kohtasime ka mitut röövikut: kedriku röövikut ja ka punase triibuga luiklainelase röövikut. Luiklainelane on tegelikultööliblikas, kelle välimus on imeliselt õrn ja valge, mis teeks kadedaks isegi luiged.Uskumatu, et niisugusest tumedast röövikust saab niisugune kriitvalge liblikas. Lisaks oli õnn näha sipelgalõvi, tema püünist. Aleksi leidis isegi sipelgherilase, kel on sipelga kehakuju ja herilase pea. Tagasiteel imetlesime hallhaigrute pesi ja noori linde pesadel.

teisipäev, 19. juuni 2012

Kabli - maalt merele, merelt maale

Mida saame merelt? Mida anname merele? Nendele küsimustele tulimegi vastuseid otsima. Saime teada, kuidas saada loodusega paremini läbi. Mismoodi võiks tunnetada enda ümbrust: loomi, linde, taimi... Kuidas ka kinnisilmi puid ära tunda. Õppisime tundma mere trikke( kuidas kuu võib mõjutada merevee taset) ja kalu, kes elavad meres. Saime teada, kuidas sõlmida sõlmi ja kuidas võrku tehakse. Mis on laeva ehitamise etapid? Kas laevale tohib anda mitu korda nime? Kuidas määrata ilmakaari? Kuidas linde rõngastatakse?.... Mida rohkem oskame arvestada end ümbritseva loodusega, seda kergem on meil endil looduse keskel elada.

esmaspäev, 18. juuni 2012

Piiskopilinnus on PhotoPeach Keskkond meie ümber on väga erinev. Lisaks looduskeskkonnale on meie ümber sageli tehiskeskkond - inimese poolt loodu. Vahel on see inimeseloodu väga vana. Kuidas sellise keskkonnaga toime tulla, kuidas sellest õppida, seda me piiskopilinnust uudistades teada saime.

Haapsalu

Ilonimaa on PhotoPeach Ilonimaa on koht, kus saab palju teada kunstnik Ilon Wiklandist ja näha tema joonistusi. Et kõike räägitut meenutada saad vaadata Jänku- Jussi multikat Iloni imedemaast



reede, 15. juuni 2012

Võrtsjärv

Võrtsjärv on PhotoPeach Järv pani lapsed laulma ja isegi pootsman lõi kaasa. Oli mõnusalt soe ja päike vaatas hellalt me peale. Laine laksus ja tuju oli hää. Kaugelt paistis Kuradisaar ja kohati polnud teist kallastki näha. Saime teada, et pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Suuremateks sissevoolujõgedeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi, väljavooluks on Suur Emajõgi. Seal elab 35 liiki kala: koha, angerjas, latikas ja haug,ahven, särg, kiisk jt. Võrtsjärvel oli iseloomulikuks ja põliseks kalapüügiviisiks läbi aegade kale.Võrkkotti veeti väikese nelinurkse purjega varustatud paadiga allatuult triivides.Kaletamine oli füüsiliselt väga raske töö. 1960ndatel aastatel oli Võrtsjärvel juba kümneid kalepurjekaid, mis olid rannarahvale toidu saamiseks olulised. Kalepaat "Paula", millega meiegi sõitsime, on ainukene omasuguste seas ning pakub vanalaevandus- ja kalastushuvilistele sõite Võrtsjärvel. Kuna Võrtsjärv on suhteliselt madal järv, siis tuulega võib seal tekkida terav laine, mis väikestele paatidele ohtlik võib olla. Ilma veekogu tundmata ja sõiduvahendi korrasolekut teadmata ei tohi kusagil paadiga sõudma minna. Lisaks purjekasõidule õppisime tundma samblaid ja tegime endale samblaraamatud.Saime teada, mis vahe on samblal ja samblikul. Meelde jäid roossammal(habras/otsas roosi moodi moodustis), palusammal(tipus kui hele koma), metsakäharik(tipus kähar tutt),lehviksammal( meenutab sulge),laanik( kasvab korrustena).

neljapäev, 14. juuni 2012

Maria talu

Maria talu loomad on PhotoPeach Tänane päev rõõmustas meid hommikupoole koduloomadega. Pole enam palju neid lapsi, kel on õnne olla maal vanaema- vanaisa juures. Ja isegi kui on see võimalus, siis on vähe neid kohti, kus kasvab lammas, kits, lehm ja hobune. Kui sul on juba loomad, siis tuleb nende eest ka hoolt kanda ja seda tuleb teha iga päev.Loomade puhul pole sul võimalik öelda: "Ma täna ei viitsi!" Loom tahab süüa ja hoolitsemist nagu meiegi - iga päev. Nägime kuidas rakendatakse hobust ja loodetavasti annab lisaks bussis antud kirjeldusele sellest ülevaate blogisse ka Rasmus. Loodetavasti said kõik teada kuhu käivad rangid, kuhu look. Mis on aisad ja milleks on vaja sedelgat, milleks valjaid.Kõik käib kindlas järjekorras nagu meiegi riidessepanek. SEdelgas aitas aga hobusel kogu kehaga tööd teha, et koormus üle kogu keha jaotuks. Ainult nii - suure hoole ja armastusega saad loomadega tööd teha. Lapsed said sõita vankriga ja soovi korral ka ratsutada. Pärast oli tore kõik nähtu sealsamas õues ka üles joonistada. Pildid tulid väga meeleolukad. Jõudsime veel mängida, kiikuda.

Mini zoo

Mini -zoo paikneb nüüd oma uues kodus, kus on valgust, avarust ja  loomadel ruumigi rohkem. Need, enamasti  eksootilised loomad tekitasid tublisti elevust. Boa oli kõigi lemmik. Lapsed tundsid rõõmu tema silitamisest. Mürgiseid madusid oli väga palju. Meile tuttav rästikki oli kohal. Näha sai eefat, kobrat, sadamast kauba seest välja ilmunud pakistani kobrat jt. Elbe oli nii julge, et söandas isegi hiigelsuuri tarakane kätte võtta. Krokodillgi laiutab nüüd oma uues kodus. Nägime ka gekosid ja kilpkonne. Mini zoos on PhotoPeach

kolmapäev, 13. juuni 2012

Rae järve loodusõpperada

Nagu ütles õpetaja Airi, siis sellist saaki nagu täna, pole ammu saanud! Selleks, et loetleda üles kõik järve- ja metsaasukad, keda õpetaja Merike ja lapsed täna märkasid, oleks tulnud kohe kõik algusest peale kirja panna, seda ma kahjuks aga ei teinud.. Fotodelegi ei õnnestunud kõike jäädvustada. Valik esimesena meenuvatest(läbisegi loomad,linnud, putukad), katsuge meenutada! - konnakullesed; kiilid (vesineitsik); punatulilane, vahtlane, liivik, metsasitikas; järvekarp, mudatigu, puruvana, kaan; põualiblikas; laanelill, mustikas, leseleht, võhumõõk, soovõhk, osjad; käblik, konnakotkas, kägu, aedpõõsalind, väike-lehelind (viimased küll ainult kuulmise järgi)... Väga õpetlik päev oli! Tänu õpetaja Merikesele saime palju uusi tuttavaid, aga õppisime ka seda, kuidas õigesti kasutada luupi, kuidas meelitada kägu end näitama ning kuidas saada tõeliseks looduseuurijaks - teadlaseks. Seda, et nii mõneski lapses on uurijaanne juba idanemas, näitas tänane päev selgesti.

teisipäev, 12. juuni 2012

Teine laagripäev-sorteerimiskeskus ja veepuhastusjaam.

Täna käisime Pärnu veepuhastusjaamas ja Paikre prügilas. Pärnu veepuhastusjaamas oli vastik hais, sest seal on inimeste väljaheited. Siis läksime Paikre prügila sorteerimisjaama. Seal demonstreeriti meile kolme traktorit. Ohtlike jäätmete hoonesse meid ei lubatud, kuid me käisime hoones kus olid mittesorteeritud asjad. Seejärel käisime vanametalli kokkuostus kus me nägime palju erinevat metalli. Pärast käisime Paikre prügilas kus me end ära kaalusime. Terve meie laagri seltskond kaalus kokku 1600 kg.

Reoveepuhastusjaam ja prügila

Iga päev ei mõtle selle üle, kui palju me ise toodame prügi ja mismoodi on võimalik kasutatud vesi jälle puhtaks saada. Täna oli just see päev, mil uurisime, kuidas kõik see kraam, mis kraanikausist, vannist või wc- st alla voolab puhtaks saab. Mis aitab veel puhtaks saada? Saime teada, et baktereid on häid ja halbu. On baktereid, mis aitavad meie seedimist korras hoida ja neid, mis haigusi külvavad. Veepuhastusjaama aga aitavad bakterid vett puhtaks saada. Neile pumbatakse sinna lisaks veel hapnikku, et nad paremini tegutseda saaks. Mida tehakse edasi mudaga ja mil moel on võimalik mulda teha. Nägime prügi sorteerimist, metalli kokkuostu. Saime teada kumb metall jääb magneti külge kinni: must või värviline. Saime teada, et ka gaasist saab toota elektrit. Seda gaasi toodab aga prügi ise. Jälle on palju uusi teadmisi ja üks mõnus koosveedetud päev. Igale lapsele jäi aga südamele see, et vett ei tohi niisama raisata. Hambaid pestes ja dušši all käies saab vahepeal vee kinni keerata, et see niisama ei kuluks. Vesi on meie ühine varandus! Ka prügi sorteerimine näitas meile, kuhu lõpuks meie prügi jõuab. Kas on mõtet ikka ja jälle uusi mänguasju soetada, kui sellega tegelikkuses ei mängita. Lapsed lubasid hoolikamalt prügi sorteerimisse suhtuda. Läbi selle käigu hakati rohkem hindama nende inimeste tööd, kes selle kõigega nii palju vaeva näevad. Reoveepuhastusjaam ja prügila on PhotoPeach Mida veel nägime ja meenutasime on PhotoPeach

esmaspäev, 11. juuni 2012

Keskkonnalaager alustab taas

Ka sel aastal alustab tööd keskkonnalaager. Lapsi on Vanalinna Pk- st, Ülejõe Gümnaasiumist, Kuninga tänava PK- st ja Rääma koolist ning Väikesest Vabakoolist. Kokku on meil 40 last. Nagu tänane päev meile näitas, ei hoolinud lapsed vihmast. Silmad särasid ja tuju oli hea. Kaks poissi tulid kohale isegi kipsis käega. Rõõm on teid kõiki siin laagris näha. Loodame, et vihm sajab oma sadamised ära ja päike tuleb välja. Täna vaatlesime tiigielustikku.Uurisime erinevaid putukaid, limuseid, kakandeid ja rõngusse. Tavapärasest liigitamisest läks asi kaugemalegi: saime teada, et ka putukate vastsed hingavad lõpustega ja et veeputukadki oskavad lennata. Sellest kõigest jäi hinge teadmine, et meie kõrval elavad pisikesed olendid, kes samuti vajavad puhast elukeskkonda. Kurvaks tegi see, et leidsime tiigist ka inimeste jälgi: pabereid, plastpudeleid ja kartulikrõpsu pakke. On millele mõelda, kuidas inimene saab seda keskkonda hoida ja säilitada. Aitäh õpetaja Merikesele KIK- st ja õpetaja Kadrile Loodusmajast.Tänu teile said määratud ujurid ja nende vastsed, ahaskaan, puruvana e ehmestiivalise vastne, kiilivastsed, liuskurid, vesikakandid, sarvtigu, mudatigu jt. Tiigielustik on PhotoPeach