Keskkonnalaagrit rahastas KIK

Reede, 15. juuni 2012

Võrtsjärv

Võrtsjärv on PhotoPeach Järv pani lapsed laulma ja isegi pootsman lõi kaasa. Oli mõnusalt soe ja päike vaatas hellalt me peale. Laine laksus ja tuju oli hää. Kaugelt paistis Kuradisaar ja kohati polnud teist kallastki näha. Saime teada, et pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Suuremateks sissevoolujõgedeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi, väljavooluks on Suur Emajõgi. Seal elab 35 liiki kala: koha, angerjas, latikas ja haug,ahven, särg, kiisk jt. Võrtsjärvel oli iseloomulikuks ja põliseks kalapüügiviisiks läbi aegade kale.Võrkkotti veeti väikese nelinurkse purjega varustatud paadiga allatuult triivides.Kaletamine oli füüsiliselt väga raske töö. 1960ndatel aastatel oli Võrtsjärvel juba kümneid kalepurjekaid, mis olid rannarahvale toidu saamiseks olulised. Kalepaat "Paula", millega meiegi sõitsime, on ainukene omasuguste seas ning pakub vanalaevandus- ja kalastushuvilistele sõite Võrtsjärvel. Kuna Võrtsjärv on suhteliselt madal järv, siis tuulega võib seal tekkida terav laine, mis väikestele paatidele ohtlik võib olla. Ilma veekogu tundmata ja sõiduvahendi korrasolekut teadmata ei tohi kusagil paadiga sõudma minna. Lisaks purjekasõidule õppisime tundma samblaid ja tegime endale samblaraamatud.Saime teada, mis vahe on samblal ja samblikul. Meelde jäid roossammal(habras/otsas roosi moodi moodustis), palusammal(tipus kui hele koma), metsakäharik(tipus kähar tutt),lehviksammal( meenutab sulge),laanik( kasvab korrustena).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar