Keskkonnalaagrit rahastas KIK

Neljapäev, 21. juuni 2012

Audru polder, Valgerand, Kavaru MKA, Kastna MKA

Ligi 2000ha suurune märg avar poldriala on kevadeti ja sügiseti läbirändel olevate lindude peatuspaigaks. Sellest on tänapäevaks saanud rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Tänagi õnnestus meil seal näha mitmeid erinevat liiki linde: kuldnokaparvi(noored linnud koos lendamas ja toitu hankimas), kiivitajad, kala -ja naerukajakaid, luiki, erinevad pardiliike, neist selgelt eristuvaid sõtkaid. Haigrud kiikasid oma pikkade kaeltega.Luikedel olid pojad mõnusalt halliseguse sulestikuga. Bussi saatsid suured kiiliparved. Valgerannas tegime katset kividega, et mõista kui suur on vee ja laine jõud. Lühikese ajaga oli vesi kandnud kivi ümbert ära liiva. Uurisime rannakarpe. Selgeks said liiva- uurikkarp, söödav südakarp, rändkarp ja balti lamekarp. Iga laps paigutas oma karbi õigesse ringi. Uudistasime hallhülge korjust. Mõtisklesime selle üle, miks hülged kalavõrkudesse kinni jäävad, kuidas teha vahet hall - ja viigerhülgel. Kavaru rannakarjamaal saime imetleda priskeid veisekarju. Mullikad ja vasikadki nägid mõnusad välja - vabadus ja hea ninaesine - mida sa hing veel ihkad! uudistasime ka kotkaõrt ja õnnelikel õnnestus näha merikotkast. Seejärel sõitsime imetlema kauneid tammesid ja kadastikku. Kastna tammesid on kolm, neid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad tammed olid meremeestele headeks maamärkideks. Tammed võeti looduskaitse alla 1938. aastal. Suurim neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka vanim puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 m ja kõrguseks vaid 19 m. Arvutuslikult on vanuseks saadud vähemalt 360 aastat. Äikese, tule ja seenhaiguste koostoimel oli tüvesse tekkinud 5,5 kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus. Tegime siin ka ühispildi, sest mine tea - kas järgmine aasta see tamm enam olemas ongi... Lõpuks käisime ka endisel laiul - nüüdses sadamas - Munalaiul.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar