Keskkonnalaager alustab taas

Ka sel aastal alustab tööd keskkonnalaager. Lapsi on Vanalinna Pk- st, Ülejõe Gümnaasiumist, Kuninga tänava PK- st ja Rääma koolist ning Väikesest Vabakoolist. Kokku on meil 40 last. Nagu tänane päev meile näitas, ei hoolinud lapsed vihmast. Silmad särasid ja tuju oli hea. Kaks poissi tulid kohale isegi kipsis käega. Rõõm on teid kõiki siin laagris näha. Loodame, et vihm sajab oma sadamised ära ja päike tuleb välja. Täna vaatlesime tiigielustikku.Uurisime erinevaid putukaid, limuseid, kakandeid ja rõngusse. Tavapärasest liigitamisest läks asi kaugemalegi: saime teada, et ka putukate vastsed hingavad lõpustega ja et veeputukadki oskavad lennata. Sellest kõigest jäi hinge teadmine, et meie kõrval elavad pisikesed olendid, kes samuti vajavad puhast elukeskkonda. Kurvaks tegi see, et leidsime tiigist ka inimeste jälgi: pabereid, plastpudeleid ja kartulikrõpsu pakke. On millele mõelda, kuidas inimene saab seda keskkonda hoida ja säilitada. Aitäh õpetaja Merikesele KIK- st ja õpetaja Kadrile Loodusmajast.Tänu teile said määratud ujurid ja nende vastsed, ahaskaan, puruvana e ehmestiivalise vastne, kiilivastsed, liuskurid, vesikakandid, sarvtigu, mudatigu jt. Tiigielustik on PhotoPeach

See laager oli eriline, sest teie, lapsed, olite erilised! Te võtsite õhinal vastu kõik uue, jätsite selle meelde ja isegi kandsite selle oma päevikutesse. Aitäh teile kõigile! Ilusat suve teile kõigile! Olge ikka uudishimulikud ja tahtke teada saada midagi uut! Olge ikka sõbralikud ja tähelepanelikud.
Kui te täna mikrofoni ütlesite seda, mis kõige enam meeldis, siis kõige enam jäi meelde see, et hea oli olla, sest lapsed olid sõbralikud... see tähendab teie oletegi need, kes on sõbralikud ja see ongi elus oluline, et meil oleks hea siin maailmas elada, siis mõtleme üksteisele ja meil kõigil on nii parem - oleme siis väikesed või suured - peaasi, et süda oleks õigel kohal.

Täname kõiki vahvaid laagrilapsi mõnusa koosveedetud aja eest! Olite sõbralikud, abivalmid, targad, nupukad ja lõbusad. Jätkugu Teil oskust märgata ja tähele panna! Luup taskusse ja suve avastama!

Viimase päeva sõit viis meid kõige kaugemasse sihtkohta – Võrtsjärve äärde.

Seal asuvad ainsad Eesti mageveekalade akvaariumid, kus elavad meie vete- jõgede, järvede asukad. Õppisime tundma ahvenat, särge, haugi, lutsu, linaskit, teibi, tõugjat, kokre, säinast, angerjat, luukaritsat, kiiska, turbi, roosärge jt. Saime tuttavaks ka kurikuulsa võõrliigi – unimudilasega. Nägime erinevaid püügivahendeid ja vaatasime filmi Läänemerest. Edasi seadsime sammud metsa alla, kus juhendaja juhatamisel õppisime ise leidma ja tundma erinevaid Eestimaa samblaid. Tuttavamaks said laanik, palusammal, lehviksammal ja metsakäharik. Selgemaks sai sambla ja sambliku erinevus. Samblad leitud, tegime valmis samblaraamatud. Sellega läks küll kiireks, aga miskit polnud parata, sest kalepurjekas Paula juba ootas meid. Purjeka kapten ja pootsman aitasid meid pardale ja sõit läks lahti. Kalepurjekal saime teada nii mõndagi purjekate ehitusest kui ka sellest, millist kala Võrtsjärvest püütakse, kui palju püütakse ja mitu kalameest järvel töötab.