Merelt maale - maalt merele.

Täna oli meil teemaks meri. Täpsemalt merelt maale ja maalt merele. Alustuseks vaatasime filmi Läänemere elustikust. Pärast oli kerge ära tunda pruunvetikaid - põisadrusid, punavetikatest randa uhutud agarikke. Leidsime ka liiva uurikkarpe, balti lamekarpe, südakarpe ja söödavaid rannakarpe. Kohtasime kartulimardikat e Colorado mardikat, hulgaliselt maipõrnikaid ja mõnd sarvtigu. Pilliroog, harilik maavits oma siniste kartuliõie sarnaste õitega(mürgine taim ja samas kartuli sugulane!), looduskitsealune villane katkujuur, pilliroog, liiv vareskaer - olid taimed, mida kohtasime lausa rannaliival. Linnumaja lähedal nägime kurereha, sininukk, kukeharja(kollane), soopihla(imeilusad tumepunased tähe sarnased õied), tulikaid ja ristikuid õitsemas. Teel RMK majani saime maitsta jänesekapsast, imetleda leselehte(mürgine!!!), vaadata metsmaasika õisi, uurida kadakaid ja meenutada puuliike. Lisaks taimedele õppisime tundma kalu,saime palju teada Läänemere vee kohta, määrasime ilmakaari. Jõudsime mõelda rannakalurite elu - olu üle. Saime teada, mida trähendab ajupuit ja kuidas inimene seda aegade jooksul on kasutanud. Teame nüüd, et linnud näitavad meile kohe, kas keskkond nende ümber on puhas. Nad on meile kui indikaatorid - andes teada kui midagi on valesti. Mia õhutusel korjasime rannalt ära mahajäetud pudeleid. Kurb, et on inimesi, kes ei märka ega oska hoida end ümbritsevat loodust. Kabli on PhotoPeach

Mini-zoos

Mini-zoo Peetri lugusid võikski kuulama jääda. Põnevad jutud mürgistest ja vähemmürgistest madudest, krokodillidest, kilpkonnadest... Ja kui veel siidise nahaga boa kaela ümber panna on uus roomajatefänn kindlasti sündinud!

 

Sophia meenutab:

Mulle väga meeldis Mini-zoos ja mu sõbrale Annelile. Seal oli väga huvitav ja ma jääksin kuulama seda onu iga päev. Meile anti kätte suur madu võrk-püüton. Kõige rohkem meeldisid mulle kobrad ja kilpkonnad, kellel olid punased triibud pea peal. Ma sain teada, et kilpkonnad punaste triipudega pea peal hammustavad ja söövad tigusid. Kobra toitu nägin ma oma silmaga! Anneli meenutab: Mini- zoos oli palju madusid, kilpkonne ja sisalikke. Nad olid armsad ja lahked loomad, kes lasid meil neile pai teha. Mulle meeldis kõige rohkem võrkpüüton ja üks väike kilpkonn, kes oli ainult 1 ja poole aastane. Võrkpüütonit sai kätte võtta ja kujutage ette - nad isegi ei hammustanud ja seepärast nad meeldisid kõigile. Mulle meeldis Mini- zoo ja ma käiksin seal iga päev hea meelega! 



Prügi

Kui eile saime teada, mida võetakse ette veega, mida oleme kodus kasutanud, siis täna uurisime täpselt järele, mis saab edasi prügist, mis majapidamisest järgi jääb. Prügi sorteerimisjaamas rääkis meile sealne juhataja, miks jäätmeid sorteeritakse. Miks pressitakse kokku tühjad plastpudelid. Saime teada, et need viiakse edasi Hiinasse, kus saab neist valmistada kas riiet või mõnd muud toodet. Mida rohkem suudetakse allesjäänud jäätmetest uusi asju teha, seda parem kogu meie maakerale. Ohtlikud jäätmed tuleb kindlasti eraldi kokku koguda, et need ei kahjustaks meid ümbritsevat loodust. Prügi, mida uuesti ei kasutata läheb aga prügimäele. See tuleb omakorda kokku pressida, et see vähem ruumi võtaks. Me ei taha ju et kogu meie maa oleks kaetud prügiga. Vanast prügimäest, aga saab pika protsessi järel rohelist energiat. Vana prügimäe alla ehitati justnagu "vann", et prügi kõdunemisel tekkivad reoveed ei satuks maapinda. Reovesi ise juhitakse meile juba tuttavasse reoveepuhastusjaama. Kõdunemisel tekkinud gaas, aga pannaksegi tootma elektrit. Praegu saab 90 korterit Saugas oma sooja just sellisest vanast prügimäest. Vana metall sorteeritakse samuti ja sedagi kasutatakse uuesti. Muinsuskaitse Pärnu esimees, aga jutustas meile sellestki, et vahel satub metalli kokkuostu ka haruldasi muinsusesemeid, kes pahatahtlike ja rahamaiaste inimeste käe läbi metalli kokkuostu on sattunud. Õppisime kuidas teha vahet mustal ja värvilisel metallil. Paikre prügilas nägime, kuidas suured masinad prügi kokku pressivad ja kuidas vanadest lehtedest ja muust aiajäätmetest uuesti mulda saab. Käisime ka ühes kurvas kohas - kodutute loomade varjupaigas. Kodutute loomade varjupaigas on hetkel 37 koera ja üle 70 kassi. Pille - Riinil oli kaasas sealsetele loomadele ka toitu. Aitäh sulle!Kindlasti on selle eest tänulikud loomad. Usun, et lapsed, kes on keskkonnalaagris olnud ei jäta kunagi oma loomi "ilmapeale". Prügi ja jääde on PhotoPeach

Reoveepuhastusjaamas

Küll on mõnus puhta veega end karastada, puhast vett juua, puhtas vees ujuda, kalu imetleda läbipaistvas vees.... Kuidas aga juhtub, et vesi mustaks saab? Kust tuleb must vesi reoveepuhastusjaama? WC- st ja kraanikausist, vannist, pesumasinast, nõudepesumasinast..... Kuidas see nii puhtaks saab, et võib torude kaudu merre minna? Kõike seda uurisimegi täna. See meie endi toodetud nn"lõhnaõli" polnud just kõige parema aroomiga. Vaatasime kuidas vesi settis settebasseinides. Uurisime ise katsetega, mismoodi saab vett puhtamaks - kallasime läbi sõela, setitasime, kallasime vett läbi filtri ja saime mustast veest peaaegu et jõevee sarnase vee. Saime teada, et bakterid teevad puhastamisel ära suure töö. Et neil elujõudu oleks, tuleb neile anda hapnikku e aereerida. See pikk protsess nõuab aega, aga lõpuks on vesi piisavalt puhas, et see torude kaudu kaugele merre juhtida. Allesjäänud muda, aga läheb omakorda kompostimisele. Hulk vaeva, et mustast veest saaks enam vähem puhas vesi. Reoveepuhastusjaamas on PhotoPeach

Vesi on PhotoPeach

Keskkonnalaager 2013

Pärnu Vanalinna Põhikool korraldab ka sel aastal keskkonnalaagri. Osalevad lapsed  4. koolist: Vanalinna põhikoolist, Kuninga tänava põhikoolist, Ülejõe gümnaasiumist ja Väike Vabakoolist. Kokku on meid 40 last.
Tänasel päeval oli meil teemaks vesi.
Küsimusele, kuidas kasutatakse looduses vett, tuli palju vastuseid. Jätsime inimese välja ja lapsed tulidki selle peale, et vesi on elukeskkonnaks paljudele loomadele, taimedele, lindudele. Vett vajavad taimed, et kasvada.... Iga päev me ei mõtle selle üle kui tähtis on meile vesi ja kui oluline on see kogu elavale loodusele. Täna tegime katseid veega - uurisime miks on jõevesi pruunika värvusega, mitu kraadi on vesi, kas seda võib juua jne. Usun, et täna mõtleb kodus iga laps veidi rohkem veele ja mõistab, et vett ei tohi niisama raisata. Vesi on meile kõigile vajalik!