Riisa raba

Riisa raba on PhotoPeach Jõed pole oma teekonna alguses kohe suured ja vägevad. Vett koguneb neisse tasapisi juurde. Seda koguneb lisajõgedest, kraavidest ja osa vett nõrgub rabadest ja soodest. Teel Riisa rappa nägimegi mitmeid jõgesid, mis lõpuks viivad oma vee Pärnu jõkke. Oma tänase teekonna alguses nägime Reiu jõge, mis üpriski Pärnu linna piiril oma vee Pärnu jõkke kandis. Soomaal nägime veel Raudna ja Halliste jõge. Just Soomaa soodest ja rabadest kandub hulk pruunikat vett tasapisi jõgedesse. Meenutasime Pärnu jõevee värvi, mis oli sarnaselt kollane laukavee värviga. Rabades olev vesi on meie mageveevaru. See puhas vesi on meie suur varandus. Rabades on taimedel raske elada. Juured ei ulatu põhjavette ja nii tuleb toit saada kätte vihmaveest. Turbasamblal endal juuri polegi. Aastas kasvab ta vaid 1 mm. Altpoolt ta kõduneb ja nii tekibki turvas. Turbasamblal on imeline omadus koguda endasse vett. Vett võib ta imeda 10 – 20 korda rohkem kui ta ise kaalub. Turbasamblaid on mitut liiki ja mitut värvi. Kokku moodustab ta niimoodi imeilusa punakaskollakasroheka samblavaiba. Et selles püsima jääda peavad teised taimed end iga aasta „veidi kergitama“, et mitte sambla sisse peitu jääda. Nii kasvatab ka huulhein igal aastal endal uue lehekodariku. Aga süüa hangib ta endale sootuks imelisel moel – nimelt toitub ta putukatest. Täna nägime ka roomava varrega jõhvikaid, mis nii kaunisti õitsesid. Alles oli ka veel möödundaastaseid marju. Kohtasime ka pelglikke sisalikke, ämblikke, sipelgaid, kiile ja liblikaid. Laukavees lasi end imetleda vesihark. Taimedest said selgemaks lisaks turbasamblale murakad, sinikad, sookailud, küüvitsad, hanevitsad, kukemarjad ja muidugi kuremarjad e jõhvikad. Loodus on imeline – oska vaid märgata ja näha!