Keskkonnalaagrit rahastas KIK

neljapäev, 16. juuni 2011

Ilonimaal Haapsalus

Tänane reis viis meid Haapsallu. See oli ka ainus linnareis, mida ette võtsime. Kuni Haapsaluni sadas ja enne linnapiiri võlusid lapsed päikese välja. Päike oli mõnusalt soe ja kuigi kell polnud veel 11 - ootasid meid juba sõbralikud Ilonimaa töötajad. Julia näitas meile maja ja tutvustas Ilon Wiklandi elu ja tema joonistusi. Igaüks sai hiljemgi(pärast töötuba) pilku heita majale omatahtsi ringi käies.
Töötoad olid poistele ja tüdrukutele isemoodi. Poisid puurisid ja põletasid puitu, tüdrukud õmblesid ja õmblesid ja õmblesid ... Uskumatu, et tüdrukud nii keerulise tööga hakkama said!!! Kiitus teile! Valmis aga kõik ometi sai ja kena mälestus sellest päevast sai enesega kaasa võetud. Kel töö tehtud sai, oli aeg keha kinnitada ja harjutada õngitsemist, ronimist, kiikumist, kompadega käimist.... Aeg kulus kui lennates ja viimase tunni veetsime promenaadil promeneerides ja piiskopilossi hoovis turnides.
Nägime täna seda, et mänguasju saab teha ise looduslikust materjalist, kui vaid pisut vaeva näha ja ilu enese ümber saab ikka ise luua nagu seda Ilon Wiklandki teinud on. Aitäh kõigile Ilonimaa inimestele!

kolmapäev, 15. juuni 2011

meenutus on PhotoPeach

Tänane päev lasi heita pilgu rannikualadele, mis jäävad Pärnust lääne poole. Saime näha kuidas inimtegevus on mõjutanud rannajoont. Tammi ehitamine on viinud selleni, et meri kannab liiva rannast ära. Tegime katse kiviga, et näha, kuidas laine jõud sellele mõjub. Mis aga saab siis, kui torm tuleb?! Veel on meeletult suur jõud. Leidsime erinevaid merekarpe: südakarpe, balti rannakarpe, liiva – uurikkarpe ja veel rändkarpe ning tõruvähke. Liisa leidis suure jõekarbi, mida jõevesi on merre kandnud. Poldri kohal tiirutas roo- loorkull. Meie bussi saatis aga pikalt alguses üks haigur, pärast teinegi.

Õp. Merike rääkis muistendi pilliroost ja õpetas kõrkjast punuma nukku. Õppisime tundma maavitsa ja villast katkujuurt ning mugul – kõrkjat.

Audru rannas nägime merelt saabunud kalamehi, kelle abiga saime selgust, mis kala saadi. Seal oli lesta, lutsu, vimba, karpkala, angerjat, latikat, särge.

Nägime kalamehi räimevõrkudega. Janeka tahtis teada, kas nemad ka kunagi linnas käinud on… Tõstamaa maastikukaitsealal leidsime ühe toreda külakiige. Otse selle taga laius rannakarjamaa, millel kinnitasid lehmad ja nende vasikad keha.

Kätlin jõudis esimesena linnuvaatlustorni ja jõudis kotka õrrel ära silmata ka lindude kuninga enese- merekotka. Teised said küll binokliga vaadata teisi linde, aga merikotkas jäi neile tabamatuks. Kõige lõpuks jõudsime Kastna MKA- le. Seal seisid väärikad vanad tammed – ehk 360 aastased laevadele teed juhatavad kaptenitammed. Seal oli hea ka piknikku pidada, et jaksaks vaatlustorni tõusta, et kadastikust paremat ülevaadet saada. Kõik nähtud, sõitsime Munalaiu sadamasse, mis kunagi oli laid, mis nüüd mandriga ühendatud. Sadamast paistis ka Manija. Lapsed proovisid veel tuule jõudu ja siis algaski kodutee.

Aitäh õpetaja Merikesele, kes meiega veetis mitu päeva tehes meid arukamaks, õpetades tundma erinevaid liike, linnulaulu, märkama enda kõrval teisi elusolendeid. Ta pani meid mõtlema looduse, inimese ja nende vaheliste seoste üle. Suur – suur aitäh!

Valgerand, Kavaru,Tõstamaa, Kastna












Veel pilte....

15.juuni



teisipäev, 14. juuni 2011

sisaliku jälg...


Tolkuse raba ja luitemännik

Täna vaatasime maailma läbi sisaliku silmade. Eestis on kolme liiki sisalikke: arusisalik, kivisisalik ja vaskuss. Mida sisalik sööb ja kus ta elab, seda täna uurisimegi. Püüdsime ise olla sisalikud ja näha maailma tema kõrguselt ja luua seoseid taimede teiste putukate ja sisalike vahel. Kohtusime hariliku sinikiili, lutika, männikedrikuga. Nägime õitsvat raba( sookail, jõhvikas, murakas, küüvits). Imetlesime pisikest vaprat huulheina, kes toidu leidmiseks peab putukaid püüdma. Täitsime töölehte ja vallutasime vaatlustorni. Enne Pärnu poole tagasi reisimist nägime imeilusat nugist, kes paraku oli autolt löögi saanud ja hukkunud. Liiklus on meie metsloomade jaoks liiga tihedaks muutunud ja paratamatult saab palju loomi liikluses hukka. Inimesel on aeg hakata rohkem loomadele mõtlema...
Koolis jõudsime veel savist voolida.