Keskkonnalaagri mapp

Kahe nädala muljetest-mälestustest valmisid lastel mapid. Nii mõnigi laps oli oma uute teadmiste ülestähendamisel väga põhjalik. Piltidel väike valik joonistustest-kirjutistest.

Audru polder, Valgerand, Kavaru MKA, Kastna MKA

Ligi 2000ha suurune märg avar poldriala on kevadeti ja sügiseti läbirändel olevate lindude peatuspaigaks. Sellest on tänapäevaks saanud rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Tänagi õnnestus meil seal näha mitmeid erinevat liiki linde: kuldnokaparvi(noored linnud koos lendamas ja toitu hankimas), kiivitajad, kala -ja naerukajakaid, luiki, erinevad pardiliike, neist selgelt eristuvaid sõtkaid. Haigrud kiikasid oma pikkade kaeltega.Luikedel olid pojad mõnusalt halliseguse sulestikuga. Bussi saatsid suured kiiliparved. Valgerannas tegime katset kividega, et mõista kui suur on vee ja laine jõud. Lühikese ajaga oli vesi kandnud kivi ümbert ära liiva. Uurisime rannakarpe. Selgeks said liiva- uurikkarp, söödav südakarp, rändkarp ja balti lamekarp. Iga laps paigutas oma karbi õigesse ringi. Uudistasime hallhülge korjust. Mõtisklesime selle üle, miks hülged kalavõrkudesse kinni jäävad, kuidas teha vahet hall - ja viigerhülgel. Kavaru rannakarjamaal saime imetleda priskeid veisekarju. Mullikad ja vasikadki nägid mõnusad välja - vabadus ja hea ninaesine - mida sa hing veel ihkad! uudistasime ka kotkaõrt ja õnnelikel õnnestus näha merikotkast. Seejärel sõitsime imetlema kauneid tammesid ja kadastikku. Kastna tammesid on kolm, neid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad tammed olid meremeestele headeks maamärkideks. Tammed võeti looduskaitse alla 1938. aastal. Suurim neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka vanim puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 m ja kõrguseks vaid 19 m. Arvutuslikult on vanuseks saadud vähemalt 360 aastat. Äikese, tule ja seenhaiguste koostoimel oli tüvesse tekkinud 5,5 kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus. Tegime siin ka ühispildi, sest mine tea - kas järgmine aasta see tamm enam olemas ongi... Lõpuks käisime ka endisel laiul - nüüdses sadamas - Munalaiul.

Tolkuse raba

Rabas saime vaadata maailma läbi sisaliku silmade: kui ma oleksin sisalik, siis mida ma näeksin, mida sööksin, kuhu peitu poeksin. Nüüd teame, et sipelgas tunneb lõhnu oma keele abil. Saime teada, et arusisaliku pojad kooruvad munast emakehas, kivisisaliku poega aitab munast kooruda päike. On veel üks sisalik, kel polegi jalgu - vaskuss. Nägime kõigi kolme elupaiku.Arusisalikke nägime laudteel ja selle alla peitu pugemas, kivisisalik armastab aga liivaluiteid. Kohtasime ka mitut röövikut: kedriku röövikut ja ka punase triibuga luiklainelase röövikut. Luiklainelane on tegelikultööliblikas, kelle välimus on imeliselt õrn ja valge, mis teeks kadedaks isegi luiged.Uskumatu, et niisugusest tumedast röövikust saab niisugune kriitvalge liblikas. Lisaks oli õnn näha sipelgalõvi, tema püünist. Aleksi leidis isegi sipelgherilase, kel on sipelga kehakuju ja herilase pea. Tagasiteel imetlesime hallhaigrute pesi ja noori linde pesadel.

Kabli - maalt merele, merelt maale

Mida saame merelt? Mida anname merele? Nendele küsimustele tulimegi vastuseid otsima. Saime teada, kuidas saada loodusega paremini läbi. Mismoodi võiks tunnetada enda ümbrust: loomi, linde, taimi... Kuidas ka kinnisilmi puid ära tunda. Õppisime tundma mere trikke( kuidas kuu võib mõjutada merevee taset) ja kalu, kes elavad meres. Saime teada, kuidas sõlmida sõlmi ja kuidas võrku tehakse. Mis on laeva ehitamise etapid? Kas laevale tohib anda mitu korda nime? Kuidas määrata ilmakaari? Kuidas linde rõngastatakse?.... Mida rohkem oskame arvestada end ümbritseva loodusega, seda kergem on meil endil looduse keskel elada.