Reovee puhastusjaam- prügi sorteerimine - metalli kogumiskoht - joogivee puhastus - uus prügila - need olid tänase päeva märksõnad.
See blogi kajastab kõiki sündmusi, mis leiavad aset laste keskkonnalaagris.
kolmapäev, 8. juuni 2011
Keskkonna kasutamine
Tänane päev tõi nii tohutult uusi teadmisi, et nüüd ongi kasulik piltide abil kõik jälle läbi mõelda ja meelde tuletada.
Alustasime Pärnu Reoveepuhastusjaamast. Nüüd peaks küll kõigile selge olema, kui pika tee läbib see vesi, mis meie kodusest torustikust alla sõidab. Puhastusjaamas läbib see lugematuid filtreid ja vanne ning lisaks inimese loodud masinatele on selles töös abiks isegi bakterid. Kui vesi on lõpuks võimalikult puhas, läheb ta 2km pikkust toru mööda merre, filtreerimisel tekkinud tahketest jääkidest osatakse aga teha kasulikku kompostmulda.
Teine peatuspunkt oli Paikre jäätmete sorteerimisjaam. Loodetavasti jäi meelde see, milliseid jäätmeid iial prügikasti visata ei tohi! Janeka oskas nimetada isegi elavhõbedaga täidetud kraadiklaasi, aga lisaks kõik värvid-lakid-lahustid, akud, vanad kodumasinad, patareid...
Sellist ohtlikku kraami saab tasuta Paikres ära anda.
Kolmandaks nägime, mis toimub metallikogumispunktis. Jälgisime kraana tööd, kes suurt rauakola konteinerisse tõstis ja vaatasime sisse värviliste metallide hoidlasse.
Neljas peatus oli Pärnu ja Paikuse vahepeal, kus nägime ära hooned, milles puhastatakse joogivett.
Meie retke lõpetas moodne prügila Paikusel. See avati alles aastal 1996 ning 5 aasta jooksul on esimene prügimägi sel territooriumil juba suletud ning mullagagi kaetud.
Usun, et tänast ekskursiooni meenutame veel kaua - iga kord kui äravoolavat vannivett pilguga torustikku saadame või prügiautot tänaval mööda sõitmas näeme. Loodetavasti pani täna nähtu kõiki järele mõtlema, kui säästlikult või pillavalt me oma igapäevast elukeskkonda kasutame.
Jääkmaterjalidest meisterdamine
Töötoas oli täna lihtne: keset lauda olid hunnikusse asetatud kõikvõimalikud jäägid/jäätmed, mis õpetajate kapinurkadest lagedale olid tulnud ning ei läinud kaua, kui sellest "prügist" olid saanud väga erinäolised skulptuurid, mänguasjad, loomad...
Grupis tekivad ju alati lennukad mõtted ja ideed - eks mitu pead on ikka mitu pead!
Mini - zoo
VÕIB 1- S AASTAS SÜÜA ÄRA VÄHEMALT 301 VÕI 307 INIMEST .
KÄGISTAJA MADU, AGA KASVAB TAVALISELT 6M VÕI 7M PIKAKS.
AGA KÕIGE SUUREM KÄGISTAJA ON 12 M PIKK.
teisipäev, 7. juuni 2011
Mini-zoos külas
Fantastiline! Üks vahva mees, nimega Peeter on loonud sellise eksootiliste loomade kodu. Aitäh! Saime teada, et 1. klassi Liisa on kõige julgem!!!!!!!!!! Ei pelga ta tarakane ega madu. Merko aga teab madudest väga väga palju. Väga vahva oli!!!
Pihlaka talu
Alustasime huntide – lammaste mänguga, aga aega jäi selle mängimiseks napiks, kuna saabus buss, mis meid Pihlaka tallu viis. Perenaine Katrin juba ootas meid. Ta tutvustas meile üksikasjalikult kõiki sõralisi, kabjalisi ja sulelisi, kes ta talus elavad. Saime teada üksipulgi sellest, kuidas kutsutakse loomapere vanemaid ja lapsi, kui kaua keegi oma poegi emaihus kannab ja miks taludes neid loomi peeti. Lapsed said paitada kõiki loomi, kui selleks vaid tahtmist oli ja seda tahtmist jagus pea kõigile. Erilist muljet avaldasid sokk Otto, sead Emily ja Aino ja neid, keda mäletada- meenutada oli seal tegelikult hulgem: erilised pükstega kanad, hiidküülikud, kassipojad, 7 aastane rekordsiga, kes vananeb koos perega, erilist häält tegev uhke kalkun, uhke hani, pisikesed tibud koos loksuva kanaga jne jne. Saime teada palju ka talutöödest-tegemistest. Kes tahtsid, said käsikivis jahu jahvatada, kel meeldis, sai kraasida…
Seejärel suundusime metsa. See oli imeline salumets koos kõige oma liigirikkusega. Linnalapsed said tundma haaba, kadakat, kuuske, mändi, kaske, vahert, saart, leppa, sarapuud, toomingat. Nägime mürgist ussilakka, heitsime pilgu lepapässile. Sama rada pidi oli veidi varem jalutanud põder- tema jäljed olid veel selgelt maas. Vahepeal said kõik, kel tahtmist köisrada pidi turnida ja lõpuks ka puude kõrgust oma jalgade vahelt ära mõõta. Kui perenaine suure potitäie piparmünditeega kohale jõudis, siis joodi see hetkega tilgatumaks. Aitäh lahkele pererahvale, kes meile nii palju teadmisi jagas.